ROAR (Kallile õekesele)

Sa olid nääpsuke Mari,
Sa olid kange kui lõvi
ja küllaltki vali.

Nüüd sust saanud on naine,
selline õrn ja malbe.
Selles olemises tõuse,
selles olemises lange.
Õnneks kõigeks selleks,
Sa ju piisavalt kange.

Ja Sinust sai ema.
Rohkem lõviema kui inimeseema.
Sa oskad hästi hoida
ja hellalt armastada.
Ära kindlasti karda,
vahel natuke komistada.

Ära karda kui naisena,
vahel ei oska,
näiteks õigel hetkel
leevendada tuska.

Sest terve pika elu,
me tegelikult armastust,
õpime rõõmus ja valus.
Kiirem see,
kel rohkem tarmukust.

Ära karda kui emana,
halb on päev
ja tegelt ilmaaegu
tõstad häält.
Sest homme jälle päikene
ja vaata,
Sul nii armsad väiksesed.

Ära karda, mis iganes
raskus Sul teel.
ROAR tee vihaselt
ja lükka see eest.