Rännulise rõõmsad riimid

Mulle meeldib kodumaa. Mulle meeldib ta loodus. Mulle meeldib ta vaheduvus. Mulle meeldivad ta inimesed. Ma soovin, kodumaa, et teaksid kuis hoida kurssi, et püsti jääks tormides, et ei keeraks miskit vussi. Ma soovin, et su loodus, õitseks, kannaks vilja, et rahvas oskaks hoida, ei teeks nii paju kurja. Ma soovin, et su valitud või isetrügind suulikud, vaataks ikka kaugele, ei mõtleks vaid enda maugule.. Ma soovin, et Su noored oleks julged, oleks vaprad. Et nad mõtleks, mis tähtis, ei jookseks  nagu lambad. Ma soovin, et oleskid armuline ja annaksid südikust. Emadele, isadele kannatlikkust ja lastele kuulekust. Ma soovin, et Sa hoiaksid, maad, mis on Püha, et su põli kestaks kaua, et Su rahvas oleks oma.

Me olime siirad, me olime lapsed, sõprust hoidsime kiivalt ja kandsime patse. Kõrvuti koolipingis, meil meeldis matemaatika. Koos käsitöö ringis, lemmik Enrique´ga. Järsku Sina said suureks, aga mina jäin lapseks. Kogu maailm sa uueks ja sõprus vaid katseks. Nii ongi vist elus, et palju on neid, kes Sind natuke muudavad, kas tahad või ei. Võib olla selle pärast, et olid esimene sõber, eristub muust kärast, kallis mälestuskõver. Minu jaoks kaunis, on mälestus see. Tekkind naljakas igatsus, Sind kohata veel.

Sa olid nääpsuke Mari, Sa olid kange kui lõvi ja küllaltki vali. Nüüd sust saanud on naine, selline õrn ja malbe. Selles olemises tõuse, selles olemises lange. Õnneks kõigeks selleks, Sa ju piisavalt kange. Ja Sinust sai ema. Rohkem lõviema kui inimeseema. Sa oskad hästi hoida ja hellalt armastada. Ära kindlasti karda, vahel natuke komistada. Ära karda kui naisena, vahel ei oska, näiteks õigel hetkel leevendada tuska. Sest terve pika elu, me tegelikult armastust, õpime rõõmus ja valus. Kiirem see, kel rohkem tarmukust. Ära karda kui emana, halb on päev ja tegelt ilmaaegu tõstad häält. Sest homme jälle päikene ja vaata, Sul nii armsad väiksesed. Ära karda, mis iganes raskus Sul teel. ROAR tee vihaselt ja lükka see eest.

Otsige esiti Taevariiki, siis kõike muud saate pealegi. Olgu teil rõõm Issandas, siis täitub te süda rahuga. Kellel palju on antud, sellelt palju on nõutud. Sa kui Taevane ülane, nii puhas, nii õrn. Sa oled ustav sulane, olgu ümber või kõrb. Eeskujuks oled siin maisel teel, Sul alati aega kui mures on meel. Elu Sinuta oleks hirmsam siin põllu vahel, see pärast, Sa tea, mu külastus sagem. Ma kedagi teist su sarnast ei tea, et mu lähedal elad, see ainult on hea.

Mehel on au ja mehel on ausust, mehel on julgust ja mehel on uhkust. Mees tahab juhtida, mees tahab valitseda, mees peab tahtma ennast ka talitseda. See kõik on õige, see kõik on aus kui jala all on Isa alus. Karm on see, mees leidma peab talendid, karm on see, mees liigutama peab endit. Karm on see, mees määratud majahoidja, karm on see, mees vastust peab andma. Karm on see, vahel muutuma peab, karm, et vahel endast andma peab, karm on see, alati uskuma peab. Aga muutus pole ennem kui see on muutus, aga andmine pole ennem kui on antud, aga usk pole ennem kui on tegutsetud. Mees teadku, et kõik on hästi kui püüab elada kuis Taevast kästi. Ta võtku eeskujuks mehelikem mees, see mees on Kristus, Ta käib Su ees. Aga meie mees on pikk ja šikk, ta pole tavaline tänapäeva Mikk. Võib võrrelda, ta on kui sinilill, alles tärganud, värske ja kõik veel chill. Seadus ütleb, Temast mees saab täna, lisaks palju on maailmas kisa ja kära. Tegelt mehest saab mees k...

No nii no nii, see jutt on tuus ja algab siit, Paps viiskend kuus. Start käima läks Kilingi-Nõmmes, sealt alates rõõmsalt edasi kulges. Ema, isa, vennake, elu päris kenake. Peeter saanud oli kuusteist, Riinaga kohtasid teineteist. Oi oi oi oi, mis nüüd küll sai, rahulik elu läbi kui mai. Tuli osta maja ja teenida raha, lapsed ju ainult midagi tahavad. Aga tegelikult väga polnd vigagi, nii ägedat naist polnd kedagil. Naljagi apelsinidega sai, see pole väär, laps arvas, et isa on miljonäär. Siis juhtus nii, et otsa sai mõistus ja tundus, et elu on justkui vaid võistlus. Kõige tähtsam hetk järsku koputas tasa, kas otsa saab ilus või saab miskit teha. See oli Taevane kutse, mis Peetrit nüüd tabas, õnn oli, et kinni Ta sellest ka krabas. Peeter ei ole selline mees, et käib aind pühapäev kiriku sees. Ta palus, kõik see mis Piibli loos, ka päriselt elus muutusi tooks. Ta palus ja Taevaisa vastuseid andis, nii usk Teda elus edasi kandis. Nüüd kui Peete...